TOP 5 küsimust, mida küsida lahkumisküsitlustes

Töötajate liikumine on loomulik osa iga organisatsiooni arengust. Kuigi lahkumised võivad tekitada väljakutseid, pakuvad need ka väärtuslikku võimalust õppida ja areneda. Hästi koostatud lahkumisküsitlus aitab mõista, miks inimesed organisatsioonist lahkuvad, ning annab juhtidele ja personalitöötajatele vajalikku sisendit töötajakogemuse ja organisatsioonikultuuri arendamiseks.

Uuringud näitavad, ett töötajate lahkumisega seotud kulud võivad sõltuvalt ametikohast ja valdkonnast ulatuda 30–200%ni aasta palgast, mistõttu on nende mõistmine oluline. Ent veelgi olulisem on näha igas lahkumises võimalust õppimiseks ja arenguks – just nii saab organisatsioon teha tulevikus midagi paremini.

Kui tegemist on suure organisatsiooniga, siis personaalselt iga lahkujaga ei jõua personalitöötaja vestelda, kuid tagasisidet on oluline keskelt koguda. Seega tasub kasutusele võtta veebipõhine lahkumisküsitluse ankeet. See annab töötajale võimaluse anda ausat tagasisidet ning organisatsioonil tekib ülevaade tegelikest lahkumise põhjustest ja leida viise, kuidas tulevasi lahkumisi ennetada ning parandada töötajakogemust.

Milliseid küsimusi küsida lahkuvalt töötajalt?

Hea lahkumisküsitlus on hästi struktureeritud, sisaldades nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid hästi läbimõeldud küsimusi eesmärgiga koguda sisendit juhtimisotsusteks.

Allpool on esitatud mõned küsimused, millele lahkumisküsitlused aitavad vastuseid leida. 

1. Mis olid Sinu peamised põhjused organisatsioonist lahkumiseks?

Soovitame ette anda 10-15 valikuvarianti, näiteks töö sisu, juhtimine, karjäärivõimalused, töötasu, töökoormus, töökeskkond, isiklikud põhjused jne. Paluge töötajal hinnata, kui suur mõju igal teguril lahkumisotsuse langetamisel oli (nt suur mõju, osaline mõju, ei mõjutanud üldse). Tulemustest joonistub hiljem hästi välja, millega on meil hästi ja milliste teemadega peaksime tegelema. Lisaks andke kindlasti võimalus kirjutada juurde selgitusi ja kommentaare.

2. Kas ettevõte oleks saanud midagi teha, et Sa oleksid tööle edasi jäänud?

Vabatekstina esitatud tagasiside aitab mõista, mis oli töötaja lahkumisotsuse taga ning analüüsida, mida saaks tulevikus muuta, et väärtuslikud töötajad püsiksid organisatsioonis (kauem) edasi. Siit saame näiteks vihjeid, mida peaksime parandama töötingimustes või juhtimises ning kas on vaja rohkem mõelda sellele, milliseid arenguvõimalusi saaksime töötajatele pakkuda.

3. Kuidas Sa hindaksid meie ettevõttes töötamise kogemust?

Palu töötajal hinnata, millisena ta koges ja tajus oma tööd kogu töösuhte jooksul – alates tööle kandideerimisest kuni lahkumiseni. Töökogemus hõlmab töötaja vahetut kogemust nii tööülesannete, kolleegide, juhtimise kui ka töökorralduse ja töökeskkonnaga.

Küsimuse võib esitada nii skaala-küsimusena (näiteks 1–10 või sõnaliste hinnangutena) kui ka avatud küsimusena (mis oli hästi ja mis oleks võinud olla teisiti). Hinnanguskaalal antud vastus annab kiire ülevaate rahulolu tasemest, samas kui vabatekstiliste kommentaaride kaudu saame infot, milliste konkreetsete aspektid töötajaid rahuldasid ja millised vajaksid parandamist.

4. Kas Sa soovitaksid ettevõtet tööandjana oma sõpradele või tuttavatele?

Tegemist on 0-10 skaalal esitatava eNPS (Employee Net Promoter Score) küsimusega, mis aitab hinnata, kas ettevõtte kultuur, töötingimused ja juhtimisstiil olid piisavalt head, et lahkuv töötaja soovitaks siin töötamist ka teistele. Madal skoor võib viidata sügavamatele probleemidele, mida tuleks analüüsida ja püüda lahendada.

See küsimus on oluline ka tööandja brändingu seisukohalt, kuna inimesed usaldavad isiklikke soovitusi enam kui ametlikke kanaleid. Positiivne maine aitab meelitada ligi tugevamaid kandidaate ja samal ajal vähendada värbamiskulusid.

5. Kas oleksid tulevikus valmis meie ettevõttesse tagasi tulema?

Positiivse tooniga vastus viitab sellele, et töötajal jäi ettevõttest hea mulje ning võimalusel võiks kaaluda tema uuesti värbamist tulevikus. Sellisest vastusest võib järeldada, et lahkumine oli seotud pigem isiklike kui organisatsiooniliste teguritega – näiteks uued karjäärivõimalused, elukoha muutus või soov proovida midagi uut. Kui aga tagasisides esineb kriitilisi noote, võib see viidata organisatsioonilistele põhjustele, nagu rahulolematus töö sisu, juhtimise, meeskonna, töökoormuse või organisatsioonikultuuriga. Seega aitab vastuse toon mõista lahkumise tegelikke põhjuseid ning hinnata, kas ja milliseid muudatusi organisatsioonis võiks kaaluda.

Kui soovid konkreetseid lahkumisküsitluse näidiseid, siis kirjuta info@planpro.ee!

   Lahkumisvestluste ja -küsitluste tulemustest saab kuvad visualiseeritud kokkuvõtte.

Soovitused küsimustiku koostamiseks

  • Sõnasta küsimused neutraalselt. Küsimused ei tohiks olla esitatud kallutatult ning suunata vastajat negatiivses või positiivses suunas. Näiteks selle asemel, et kirjutada “Halb juhtimine“, kasuta “Suhted juhiga“.
  • Skaala või avatud küsimus – mõtle läbi, millisel kujul tulemusi soovid. Skaalaküsimused sobivad kasutamiseks juhul, kui soovid visuaalselt tulemusi võrrelda. Lisa juurde alati ka kommentaariväli, et töötaja saaks soovi korral oma hinnangut täpsustada.
  • Küsimustik olgu sisukas, aga mitte väsitav. Kindlasti tahaks lahkuvalt töötajalt saada detailset tagasisidet, ent liiga pikk küsitlus võib jääda vastamata või saada kiirustades täidetud. Hea lahkumisküsitlus on parajalt lühike, kuid piisavalt põhjalik, et saada kätte väärtuslik sisend.
  • Lisa küsitluse algusesse sissejuhatus. Ankeedi algusesse soovitame lisada lühikese selgituse, kuhu kirjuta, miks küsitlus vajalik on, kes tulemusi näevad ning lisa juurde orienteeruv aeg, mis vastamiseks kulub.

Näide: Aitäh, et oled valmis jagama oma tagasisidet.
See küsitlus aitab meil paremini mõista, mis mõjutas sinu otsust lahkuda, ja kuidas saaksime parandada töötajakogemust tulevikus. Vastamine võtab aega umbes 5–7 minutit. Sinu vastused on konfidentsiaalsed ja nähtavad ainult personaliosakonnale. Juhtidele edastatakse ainult koondatud kokkuvõtted.

Ära näe töötaja lahkumist üksnes negatiivsena

Kõik lahkumised ei ole tingitud rahulolematusest. Paljud töötajad lahkuvad, sest nad otsivad uusi väljakutseid, kolivad teise piirkonda või on seal taga mingid muud isiklikud põhjused. Samuti on vananevas ühiskonnas täiesti tavapärane töölt lahkumise põhjus pensionile jäämine.

Lahkuva töötaja antud tagasisidet tuleks näha kui võimalust ettevõtte arendamiseks, mitte kui süüdistavat või negatiivset protsessi. Avatud ja professionaalne lahkumiskogemus aitab säilitada tugevat ettevõtte mainet ja loob võimaluse, et lahkunud töötaja võib tulevikus ettevõttega uuesti liituda või soovitab oma sõpradel-tuttavatel seda teha.

Lahkumisküsitlused PlanPros

  • Kohandatavad küsimustikud. Saate luua oma küsimustega ankeedi, kuid soovi korral leiab inspiratsiooni ka näidisküsimustikest.
  • Konfidentsiaalsus tagatud. Küsimustike tulemusi näevad ainult personalitöötajad, kes saavad juhtidele teha üldistatud kokkuvõtted.
  • Küsitlus + vestluse märkmed ühes kohas. Lisaks kirjalikule ankeedile saab personalitöötaja läbi viia ka lahkumisvestluse ning salvestada oma kommentaarid samasse vormi.
  • Tulemustest visuaalsed ülevaated. Visuaalsed raportivaated annavad kiire ja selge ülevaate lahkumise põhjustest. Tulemusi saab vaadata nii terve organisatsiooni kui ka konkreetsete osakondade või ametigruppide lõikes.
  • Automatiseeritud protsess: Kui ettevõtte infosüsteem (nt Entra ID) edastab töötaja töölt lahkumise kuupäeva PlanProle, saab süsteem küsitluse automaatselt töötajale saata näiteks 10 päeva enne tema viimast tööpäeva.
 

Loe rohkem PlanPro vestluste tarkvara võimaluste kohta siit: https://planpro.ee/arenguvestlused-tarkvara/

Artikli autorid on Reelika Ristolainen ja Riina Truusalu.

Kui soovid ideid oma organisatsiooni lahkumisküsitluse jaoks või tahad rohkem teada töölt lahkujatelt tagasiside küsimise automatiseerimise kohta, siis võta julgelt ühendust!

Jälgi meid sotsiaalmeedias:

Küsi tasuta demo!

Täitke palun kontaktivorm ning võtame teiega ühendust.

Mind huvitab: